Ootel Venda Sõelsepp Ja ikka kõrgemaks saab päikese kuldne ring, ja ikka nõrgemaks jääb talve jäine hing. Öös tähed vilguvad veel täies talveväes. Kuid päeval tilguvad kõik räästad nohu käes. Veel pole taevas lõod, veel lund on sääreni, kuid metsad, mäed ja nõod on ootust ääreni … | | Meri J. Oro Minu ees on merelaht, laine laine järel liigub, aga lustiliselt kiigub laine harjal valge vaht. Laine kohal lendleb tiir, naerukajakas lööb naeru. Astun paati, võtan aeru - kutsub kauge silmapiir. Sääl on kala, hõbesilk, ujub vee all parvedena. Hüljes, vurrud sarvedena, ilmub ja kaob silmapilk. Minu ümber laiad veed. Lootsik tõuseb, vajub, kiigub. Las ta liigub, las ta kiigub - avarad on mereteed. |
Laine Olivia Saar Tuli laine, ütles: “Tere!” Kaldakivil kahistas. Kadus laine, juba meres vahtu üles pahistas. Ootan, vaatan oma lainet, pilk on kaugel, kaugel vees. Tuli laine, lõbus laine - minu laine polnud see. | | Päevad pärnalõhnalised Olivia Saar Päevad pärnalõhnalised kuuselt kukub vaik, tulikate tulekumast rohus lõõmav laik. Päevad pärnalõhnalised, taevas sinav sild, püüan päikest põllesiilu, killu järel kild. |