Kui esialgu oli hirm, et kuidas külma talveilmaga ujumas käima hakata, siis ilmataat hoidis meid ning väga käredat pakast me tunda ei saanudki. Siinkohal tahan tänada lapsevanemaid, kes leidsid keset tööpäeva aega lapsi autoga sõidutada. Aitäh teile!
Esimesed ujumise tunnid toimusid väikeses basseinis ja see tundus esialgu tüütu. Kui treener Jaana oli endale selgeks teinud laste oskused, siis hakkasid järgnevad tunnid toimuma ainult suures basseinis.
Tore oli kõrvaltvaatajana näha, kuidas laste oskused tund tunnilt paranesid. Juurde tuli oskusi ja vastupidavust.
Rääkides treeneriga esimestel nädalatel, ütles ta 2.a klassi kohta, et see on klass, kus esialgu oli kõige rohkem lapsi, kes kartsid vett ja pidid kasutama abivahendina vööd. Ent ujumiskursuse lõppedes sai 2.a kiita selle eest, et selles klassis oli edasiminek kõige tuntavam. Ujumiskursuse lõpus ei kasutanud enam keegi abivahendit.
Jääme ootama kevadet ja siis suurt suve, et oma õpitud oskusi järve-, jõe-, tiigi- või merevees kasutada!
Ilusat kevadet soovides,
Õp Kersti