Huvialaringid arendavad
Lapsele on kasulik leida mõni huvialaring, sest seal õpib ta suhtlema ja teistega arvestama ning leiab sõpru. Veel parem, kui laps saaks huviringis käia koos tulevaste koolikaaslastega. Ära koorma samas last ringidega üle.
Räägi, kuidas käitub kooliõpilane
Laps ei ole harjunud 45 minutit järjest istuma. Seega peab talle seda, samuti koolikorda ja tähendust juba enne kooliminekut selgitama. Püsivust on samuti kasulik treenida.
Harjuta laps võõrastega suhtlema
Anna lapsele näiteks ülesandeks midagi poest osta ja julgusta teda.
Arenda lapse sotsiaalseid oskusi
Koolijüts peab oskama arvutada, kuid ka end riidesse panna, kingapaelu siduda, oma tundeid taltsutada ja soove väljendada. Nende oskuste arendamisel saad vanemana palju ära teha.
Käi koolitee koos lapsega läbi
Kooliteed läbi kõndides räägi ohtudest, mis seal valitsevad, ning abi saamise võimalustest. Võta kõiki ohte tõsiselt.
Jaluta lapsega läbi kooli ruumid
Kuigi kõikides koolides on võimalik enne õppeaasta algust klassijuhataja ja klassiga tutvuda, tasub koos lapsega tarvilikud ruumid üle vaadata, unustamata ka näiteks tualetti ja sööklat.
Aruta läbi olukorrad, mis koolis ette võivad tulla
Sealhulgas näiteks see, kuidas tunni ajal tualetti küsida. 1. klassi lapsel võib see olla raske. Olukordi on hea arutada näiteks telerit vaadates ja seal nähtut analüüsides.
Ole paar esimest koolinädalat lapse päralt
Selle ajaga selgub, kuidas laps kooliga kohaneb, kas ta saab edaspidi pärast tunde olla pikapäevarühmas või mõnes huviringis ning kuidas ta kodus üksi toime tuleb.
Hoia lapse riietus hea maitse piirides
Vanem ei pruugi olla kursis noortemoega, sestap on kasulik osta riideid koos ja lasta lapsel valida. Hoia rõivastust siiski hea maitse piirides.
Kodutööd jäägu lapse teha
Vanem peaks kodutööde tegemise juures olema eelkõige tugiisik, nii õpib laps iseseisvalt töötama.
Jälgi lapse päevarežiimi
Suur elumuutus võib seitsmeaastasel lapsel põhjustada kriisi ning väljenduda söömis- ja unehäiretena või krooniliste haigustena. Kui nii juhtub, tuleb säilitada rahu ja jälgida, et laps toituks tervislikult ja puhkaks öösel korralikult välja, ning arutada temaga iga päeva tegemised eraldi läbi.
Ole lapse jaoks olemas ja võta tema probleeme tõsiselt
Ole kursis lapse tegemistega
Hoia noorte tegemistel silma peal, näiteks Facebook võib anda palju infot lapse ja ta sõprade kohta.
Kui laps paistab murelik, siis uuri, miks
Probleemidele võivad viidata hommikune kurtmine, et süda on paha ning pea või kõht valutab. Siis tuleb reageerida kohe – ei maksa loota, et mured lähevad ise üle. Kui laps probleemi ei tunnista, tasub olukord jutuks võtta klassijuhatajaga, kes on ehk midagi märganud või oskab last koolis jälgida. Lapse ja vanema koostöö on koolis kõige alus, aga kui sellest ei piisa, tuleks otsida abi psühholoogilt või sotsiaalpedagoogilt. Peamine, et vanemad julgeksid probleemide korral ühendust võtta klassijuhataja, logopeedi või teiste spetsialistidega, kes koolis ju laste heaks töötavad.
Arvesta lapse omapäraga
Ära avalda oma lapsele õpitulemuste pärast liigselt survet, rõõmusta koos temaga ka pingutuse tulemusena saadud kolme üle.
Julgusta last
Kui vanem on kooli ja õpetajate suhtes positiivselt meelestatud ja sellest rääkides rõõmus, on seda ka laps. Kooliaasta alustamiseks võiks luua mõne kauni traditsiooni.
Kujunda lapses vastutustunnet
Suuna last oma asjade eest hoolitsema, ise oma asju pakkima.
Originaalartikkel